Andrus Kasemaa

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed - leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72. Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.

Andrus Kasemaa romaani "Minu kangelased" kangelased pole just need, keda kutsutakse kuulsusteks. Vastupidi, nad on täiesti mittekuulsad, aga tuleb välja, et just nende nähtamatute inimeste elud peidavad endas kõige pöörasemaid lugusid. Endine Harkovi trammijuht, tema geniaalsest kokast naine, koerad ja rokkmuusikaarmastus. Isa ja tema rokkiv noorus, ema, kes veel pensionipõlveski panustab kaitsetööstusettevõttes, et viimaks täide viia oma unistus ja tuba ära remontida. Juhuslikult kodumaa teedel kohatud inimesed, kes jutustavad oma elust kõige kummalisemaid lugusid - mis nende jaoks on muidugi kõige tavalisemad. Sest see on nende elu. Ja kõik see kokku on - võta või jäta! - meie aeg. Veider ja naljakas, nukker ja lõbus ... Kasemaa jätkab "Minu kangelastes" hõllanduslikku tööd tänapäeva argi-Eesti kroonikuna, millega ta tegi algust oma eelmises raamatus "Au kolhoosikorrale!" ja mis leidis lugejate seas väga head vastuvõttu. Seekordsed lood elust enesest on sageli isiklikuma tooniga, sest on põhiosas korjatud isa ja ema suust.

Lendame! Let's Fly! Lood lendamisest eesti ja inglise keeles. Räägitakse, et mõnikord inimene tunneb ära, et kui mitte nüüd, siis millal. Sa elad üks kord! Mõnes mõttes su elu ongi su lend ja su enda mure on, kui sa seda võimalust ei kasuta. Menüü on sinu, vali oma elu ise! Kolmteist autorit, kolmteist lugu lendamisest - nii otseses kui ülekantud tähenduses. Raamatus leiab kaasahaaravaid lugusid ulmest kuni nõukaaja olmeni. Mõnes loos tõustakse õhku, mõnes kukutakse alla. Mõnes lendab üldse õmblusmasin. Kakskeelne "Lendame" on mõnus lugemine, mida kaasa võtta reisile, kinkida välismaa sõpradele ja tuttavatele. "Lendame" tutvustab eesti parimaid novelliste, nende keelt ja stiili. Taevas pole kunagi piir, vaid kutse. Lendame! Autorid: Peeter Sauter, Paavo Matsin, Merca, Meelis Friedenthal, Mehis Heinsaar, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Mart Kivastik, Indrek Hargla, Katrin Ruus, Ervin Õunapuu, Toomas Raudam, Andrus Kasemaa -- Let's Fly! They say a person sometime realizes: if not now, then when? You only live once! In a sense, life is your flight and you alone are to blame if the opportunity isn't seized. The menu's your own, pick the life you please! Thirteen authors, thirteen stories about flying, both literally and figuratively. In some, people soar; in others, they plummet. In one, a sewing machine is airborne. Bilingual, "Let's Fly" is a delight to take on a trip, to give as a gift to friends. "Let's Fly" introduces the best Estonian short story writers, their language and style. The sky is never a limit, but an invitation. Let's fly! Authors: Peeter Sauter, Paavo Matsin, Merca, Meelis Friedenthal, Mehis Heinsaar, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Mart Kivastik, Indrek Hargla, Katrin Ruus, Ervin Õunapuu, Toomas Raudam, Andrus Kasemaa Raamatu väljaandmist toetasid: Tallinna Lennujaam, Rakvere Lihatööstus, Go Travel.

Andrus Kasemaa uut teost võib liigitada romaaniks novellides; see koondab kahtekümmend temaatiliselt rinnastatud lugu, mida ühendab kolhoosinostalgia, igatsus kadunud ajastu järele, kus inimsuhete üle ei domineerinud veel kapitalismi ja klassiühiskonna vaim. Jutustaja kogub etnograafi kirega suulist pärandit elust nõukogude Eestis, pöörates tähelepanu mitte rezhiimi ametlikule korraldusele, vaid tavaliste inimeste tavalistele elukogemustele. Kasemaa kinnitab taas oma empaatilist võimet mõista vanu inimesi ja anda hääl ka nendele, kes tänapäeva eesti kirjanduses üldiselt ei kõnele. Autor on ise kirjutanud oma teose seletuseks:"Kui üks tuttav küsis, millest mu uus proosateos räägib, siis ütlesin talle, et emast, kes igatseb kolhoose taga. Küll su ema on ikka üks lõppematu inspiratsiooni allikas, ütles tuttav. On jah, vastasin naerdes, sest kes veel räägiks mulle nii palju jaburaid lugusid kolhoosist kui ema. Ilma ema lugude ja positiivse ellusuhtumiseta poleks sündinud ka see raamat."