Erich Kästner

Erich Kästnerin Berliini kuhisee erikoislaatuisia ihmisiä ja ilmiöitä. Romaanin päähenkilö on valmistunut yliopistosta, mutta maailmanlaajuinen lama sysää hänet mainostoimittajaksi tupakkatehtaaseen. Öisin hän vaeltelee ystäviensä kanssa seksiklubeilla ja bordelleissa yrittäen samalla ymmärtää, mitä maailmassa ja hänessä itsessään on tapahtumassa. Fabian, kirjallisuustieteen tohtori ja vastentahtoinen tupakkamainosten tehtailija, vaeltelee kaupungissa, ajautuu toinen toistaan värikkäämmille klubeille ja eroottisiin seikkailuihin ja yrittää saada otetta kaikesta ympärillään ja itsessään tapahtuvasta. Totutut moraaliset lait eivät enää tunnu pätevän. Eletään aikaa juuri ennen Hitlerin valtaannousua. Tuuliajolla Berliinissä on tekijänsä pääteos ja kuuluu Christopher Isherwoodin Cabaret'n ja Alfred Döblinin Berlin Alexanderplatzin ohella aikansa keskeisiin klassikkoromaaneihin. Teoksen sensuroimattoman version julkaiseminen vuonna 2013 sai maailmalla aikaan uuden Kästner-innostuksen. Romaani on käännetty kymmenille kielille, ja siitä on tehty elokuva- ja näytelmäversioita. Nyt ensi kertaa suomennettu teos julkaistiin alun perin 1931, ja se päätyi oitis natsien kirjarovioihin. Pasifistina tunnettu Kästner jäi julkaisukiellosta huolimatta Saksaan. Kansainvälistä mainetta hän on saanut myös runoillaan ja lastenkirjoillaan, joista tunnetuin on Pojat salapoliiseina.

Unistuste sündimine ja suremine 1920. aastate äreva Berliini meeletus ja pidurdamatus õhkkonnas. Lugu töötust germanistist Jakob Fabianist, kes uitab 1920. aastate lõpul läbi ülekuumenenud Berliini, läbi linna, mis poliitiliselt ja erootiliselt erandlikus seisukorras - sellise käsikirja pealkirjaga "Raiskuminek" esitas Erich Kästner kirjastusse 1931. aastal. Noor Kästner - Berliini kirjanduselu tõusev täht - oli kõik registrid lahti löönud. Tema romaanist sai kirjastuse jaoks lõhkelaeng, mille toimetajad ettevaatlikult kahjutuks tegid ja mis ilmus tsenseeritud kujul pealkirjaga "Fabian". Isegi süütumas versioonis mõjus raamat paljudele dekadentliku ja obstsöössena. Kästneri loomingu uurija, kirjandusteadlase Sven Hanuscheki hoolikalt taastatud algne tekst ilmus esmakordselt alles 2013. aastal. Erich Kästner (1899-1974) saavutas maailmakuulsuse raamatutega "Süda vöökohal" (1928) ja "Emil ja detektiivid" (1929), eestlastest lugejatele on tema teostest kõige tuttavam "Veel üks Lotte". Kui natsionaalsotsialistid Saksamaal võimu haarasid, sattusid poliitilistel teemadel aktiivselt sõna võtva Kästneri raamatud keelatud kirjanduse nimekirja, tema teoseid põletati ja tal ei lubatud enam midagi avaldada. Kästneri edasine looming ilmus Shveitsis. Erich Kästner pälvis arvukalt kirjandusauhindu, mh Georg Büchneri auhinna.

Litteraturvetaren Jakob Fabian hyr ett möblerat rum i mellankrigstidens Berlin och tar anställning som reklamare för ett cigarettföretag. Tillsammans med sin vän Stephan Labude, även han litteraturvetare, försöker han navigera ett Berlin som sakta förfaller i total dekadens. Allt som oftast slits han mellan viljan att skapa ett bättre och mer moraliskt samhälle och huvudstadens aldrig sinande källa av frestelser. "Der gang fun di hint" (originaltitel "Der gang vor di hunde") är en sann klassiker och ett viktigt vittnesmål om livet i Weimarrepubliken. Erich Kästner (1899 - 1974) var öppen motståndare till nazisterna och hans böcker dömdes ut som "otyska" och brändes på Opernplatz den 10:e maj 1933. Således är det en dubbel seger att hans verk både lever vidare och nu dessutom ges ut på jiddisch i översättning av den israeliske jiddischaktivisten Emil Kalin.

******Jyllands-Posten*****Berlingske I 1931 indleverede Erich Kästner et manuskript med titlen Der Gang vor die Hunde til sit forlag, men forlaget fandt romanen alt for politisk sprængfarlig og erotisk udfordrende og udgav den – imod Kästners vilje – i en censureret og udvandet udgave under titlen Fabian (da. 1959). Nu udkommer Erich Kästners originale, ucensurerede mesterværk endelig og for første gang i dansk oversættelse. En stor tysk klassiker, en spændstig og burlesk mellemkrigsroman med slående paralleller til vor tid. Hold på hatten og spring på sporvognen gennem Berlin! Det vil De, kære læser, ikke fortryde! ...

Erich Kästners skønne børnebogsklassiker, hvor dyrene får nok af de krigeriske mennesker og deres endeløse konferencer og håbløse forsøg på at bilægge deres stridigheder. De beslutter at holde deres egen konference, der en gang for alle skal skabe fred i verden. Kästners bog er skrevet i 1949 i skyggen af Anden Verdenskrig, men dens fredsbudskab er eviggyldigt. Det samme er dens satire over menneskers manglende evne til at blive enige, en kritik, der virker lige så aktuel i dag, hvor udfordringerne tårner sig op – og vi alligevel bliver ved at diskutere. Bogen illustreres af den kendte illustrator og børnebogsforfatter Jan Mogensen Den henvender sig til en bred aldersgruppe, idet den både er velegnet til højtlæsning med en forælder el.lign., og til selvlæsning fra ca. otte år. Den er oversat af Vibeke Bruun Arildsen. ERICH KÄSTNER (1899-1974) var en af Tysklands store forfattere i det 20. århundrede. Han skrev digte og romaner af samfundskritisk, antifascistisk holdning som romanen Fabian fra 1931. Han fik skriveforbud i Det Tredje Rige, og hans bøger blev brændt under den store bogbrænding i 1933. Internationalt er Kästner ikke mindst kendt for sine børnebøger, der bl.a. indbragte ham den prestigefyldte H. C. Andersen-medalje i 1960.

FABIAN – BERÄTTELSEN OM EN MORALIST är en äkta klassiker! En storstadsroman som utspelar sig på tidigt 30-tal. Fabian är litteraturvetare men jobbar som reklamman. På kvällarna driver han runt i Berlin på jakt efter kärlek och nöjen. FABIAN är både humoristisk och tänkvärd – ett av mellankrigstidens stora litterära verk; både lätt att tycka om och ta till sig. Tidlös och förbluffande modern!

Ego po-prezhnemu nazyvajut Malenkim Chelovekom, i on vsjo tak zhe spit v spichechnoj korobke. Khotja vy-to uzhe znaete, chto ego nastojaschee imja - Maks Pikhelshtejner, ili prosto Maksik, i chto on - nastojaschaja zvezda tsirka. V odin prekrasnyj den velikij fokusnik Jokus fon Pokus razgljadel v malchishke nedjuzhinnyj talant - i vmeste oni proslavilis, projdja cherez mnozhestvo ispytanij! Istorija ikh uspekha okazalas dostojnoj filma. I sjomki vot-vot nachnutsja, a v glavnoj roli - sam Maksik. U izvestnosti est svoja oborotnaja storona. Dazhe esli v tebe vsego pjat santimetrov rostu - ty vsegda na vidu! Poklonniki i nenavistniki, nazojlivye zhurnalisty i vdokhnovljonnye kinorezhissjory, blagodeteli i negodjai - so vsemi nimi Maksiku i ego druzjam predstoit poznakomitsja v etoj knige. A eschjo - vy, konechno zhe, prochitali nazvanie? - oni vstretjatsja s devochkoj, tak pokhozhej na samogo Maksika... Erikh Kestner (1899-1974) - nemetskij pisatel, bez kotorogo ne bylo by ni Dzhejmsa Krjusa s "Timom Talerom", ni Dzhanni Rodari s "Dzhelsomino". Proslavivshis knigoj "Emil i syschiki", Kestner do nastuplenija natsistskoj epokhi byl samym chitaemym i ljubimym detskim avtorom Germanii - i vernul sebe etot status uzhe posle vojny. Togda on proslavilsja po vsemu svetu - suschestvuet dazhe asteroid, nazvannyj v ego chest. Malo kto umeet govorit s detmi na odnom jazyke stol zhe legko, otkryto i ne nazidatelno, kak Erikh Kestner. Vozmozhno, imenno potomu pisatelja i nagradili v 1960-m Zolotoj medalju premii imeni Khansa Kristiana Andersena. "Malchik i devochka iz spichechnoj korobki" - prodolzhenie chudesnoj istorii pro Maksika, kotoroe tak populjarno za rubezhom, nakonets vykhodit v Rossii v perevode Eleny Leenson. Poljubivshikhsja chitateljam geroev vnov masterski izobrazila khudozhnitsa Marija Kuznetsova. Dlja srednego shkolnogo vozrasta. Perevodchik: Leenson Elena IlinichnaRedaktor: Tolmacheva ElenaKhudozhnik: Kuznetsova Marija