Friedrich Kreutzwald

Nagu Madis Nurmik raamatu eessõnas kirjutab, on meil vähe algupäraseid teoseid, "mida võiks ilma kõhklemata algkoolis käsitamiseks soovitada", sest suuremalt osalt ei ole nende kunstiline tase küllalt kõrge. "Kalevipoeg" - "meie rahvuslik piibel, meie Raamatute Raamat, mis "koondab oma traagilisse kangelasse kogu rahva saatuse" - võiks siiski olla üks soovituslik tekst, ehkki selle nii sisu, keelt, stiili kui ka kompositsiooni, meetrikat ja prosoodiat on põhjendatult kritiseeritud. Tõsi, "Kalevipoega" tema algupärasel kujul polnud juba 1930ndatel võimalik õppevahendina kasutada, seepärast mindi üle ümberjutustustele proosas. Ometi sisaldab "Kalevipoeg" just algupärasel kujul väärtusi, mida ei suuda korvata ükski ümberjutustus, olgu see kui hea tahes.1930. a välja antud rahvuseepos "Kalevipoja" lühendatud variant on mõeldud õpperaamatuks, et tutvustada õpilastele rahvalaulu vormi. Paljas teooria ei viiks lapsi veel runokeele ja poeetika tundmisele, seepärast on raamatu lõppu lisatud "Sõna- ja asjaseletusi", mis muuhulgas sisaldavad ka runokeele ja poeetika reegleid ning vastavaid harjutusi.

Eesti rahvuseepos võru keeles: üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus. Laina' mullõ kannõld, Vanõmuinõ! Illos lugu pääst taht pästä', Vana ilma perändüsest Taha laulu avalda.

Estonskie narodnye skazki. Vtoroe izdanie"Kakoj chelovek s zorkim umom ne byl by rad priznat, kakim sladkim vremjapreprovozhdeniem byli dlja nego v detstve skazki drevnikh vremen? Komu ne nado napominat, kak on smotrel na rasskazchika s otkrytym rtom, kak budto khotel proglotit kazhdoe slovo, chtoby ne propalo ni malejshego kusochka!" Fr. R. Krejtsvald - poet, folklorist, obschestvennyj dejatel, osnovopolozhnik estonskoj literatury. Sobrannye im proizvedenija ustnoj narodnoj traditsii legli v osnovu natsionalnogo kulturnogo fonda, stali kraeugolnym kamnem estonskoj literatury. V nastojaschem izdanii-bilingva predstavleny pjat skazok na russkom i estonskom jazykakh. V skazochnykh obrazakh ozhivaet vechnaja mifologicheskaja traditsija, finno-ugorskaja drevnost, arkhaika narodnoj kultury.

Raamat sisaldab valikut Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvapärimuse põhjal kirja pandud teosest "Eesti rahva ennemuistsed jutud". 1866. aastal ilmunud kogumikku peetakse eesti ilukirjanduse esimeseks klassikaliseks proosateoseks, mida on huvitav lugeda ka tänapäeva koolilastel ja täiskasvanutel. Raamatu illustreerimiseks on kasutatud Günther Reindorffi vinjette Eesti Kunstimuuseumi kogust.