Henn Voolaid

Monumentaalfüüsika on tihedalt seotud üleeuroopalise teadlaste ööga, mida Eestis tähistati esmakordselt 2006. aastal. See kujunes väga menukaks ja järgmisel korral tekkis soov seda veelgi laiemalt tähistada. Sellega seoses küsis tollane Ahhaa teaduskeskuse juhataja Tiiu Sild 2007. aasta kevadel minu käest, kas ma tahaksin rääkida teadlaste ööl rahvale füüsikast mingis huvitavas kohas, näiteks mõne monumendi juures. Jutt ei peaks olema akadeemiline loeng füüsikast, vaid populaarne vestlus, mis oleks seotud ka vastava Tartus asuva monumendiga. Ettepanek oli huvitav, sest see oli midagi uut ka mulle, kuigi olin tollal juba 35 aastat Tartu ülikoolis füüsikaloenguid pidanud. Kuid vahetu kohtumine linnarahvaga, kes pole ehk üldse füüsikast huvitatud, oli ahvatlev väljakutse. Et asjale kaalu anda, panimegi üritusele nimeks monumentaalfüüsika. Monumentaalfüüsika toimus üheteistkümnel aastal ja neid üritusi külastas kokku umbes 300 inimest. See arv pole suur, aga ka mitte olematu. Vestlused on toimunud järgmiste Tartu monumentide juures: Kalevipoeg 28.09.2007. Kristjan Jaak Peterson 26.09.2008. Karl Ernst von Baer 25.09.2009. Pronkssiga 24.09.2010. Sada tuhat tartlast 23.09.2011. Friedrich Robert Faehlmann 28.09.2012. Juhan Liiv 26.09.2014. Karl Morgenstern 25.09.2015. Ernst von Bergmann 30.09.2016. Inglisild 29.09.2017. Koidula tamm 28.09.2018. Käesolevas raamatukeses annan ülevaate toimunud vestlustest. Loomulikult pole siin esitatud täpsed koopiad esinemistest, vaid märkmete põhjal hiljem koostatud ülevaated. Omal ajal esitatud teksti on täiendatud mõningate faktide ja füüsikaliste seletustega.

Teemad: organismide rühmad ja kooselu, kodumaa Eesti, liikumine, elekter ja magnetism. Tegu on viimase osaga Avita uuest loodusõpetuse sarjast I kooliastmele (nn Mari sari). Sarja 1. ja 2. klassi õpikud olid üles ehitatud ühes Võrumaa väikekoolis õppiva Mari ning tema pere ja sõprade tegemiste ümber ning neis oli teooriatekstide vahele põimitud Mari jutustused. Igast õpilasest sai neis klassides Mari loodud Looduseuurijate Klubi liige ning selle klubi märgiga tähistati töövihikus rohkem uurimist, nuputamist ja looduse vaatlemist sisaldavad ülesandeid. 3. klassi õpikus on rõhk õppetekstidel ja Mari lookesi enam ei ole. Kuid Mari ja tema klassikaaslasi võib siiski õpikus kohata: teemaplokkide vahelehtedel räägivad nad teemasid sissejuhatavaid lugusid. Töövihikus on endiselt ka Looduseuurijate Klubi ülesandeid.3. klassi komplekt koosneb neljast teemaplokist: 1) kaardiõpetus, 2) liikumine ja jõud, 3) elekter ja magnetid ning 4) elusloodus. Kaardiõpetus. Spiraalse õppekava põhimõttest lähtudes alustasime kaardiga tutvumist tasapisi juba 1. klassis ja suur osa õppekava teemast "Minu kodumaa Eesti" on juba varasemates klassides käsitletud. Seetõttu on kindlasti sama sarjaga jätkajatel lihtsam, sest suur osa eeltööd on tehtud ja lastel palju selgeks saanud. Kõik kaardiõpetuses olulisim korratakse siiski 3. klassi alguses üle ja kaardi lugemist saab omajagu harjutada. Füüsika teemad (liikumine ja jõud; elekter ja magnetid). Opiku tekstid on selged ja lihtsad, palju näiteid on toodud elust. Kõige olulisemaks peame praktilisi töid ning töövihikus olemegi sellest lähtunud. Selleks et julgustada õpetajaid lastega katseid tegema, leiab e-tunnist lisamõtteid katsetamiseks ja ka metoodilisi selgitusi. Töövihiku katsed on kõik ka üles filmitud ja digimaterjalist leitavad, et oleks võimalik enne õpilaste ette astumist end kindlalt tunda. Elusloodus. Eluslooduse peatükkides toonitame seda, kuivõrd kirju on meid ümbritsev elusloodus ja kuidas on elusolendid omavahel seotud. Opilased saavad esmased teadmised sellest, kuidas ja miks elusolendeid rühmitatakse, mida on kõigil elusolenditel ühist ja mis on rühmades erinevat. Harjutame rühmitamist, skeemide lugemist ja tabelite täitmist. Rõhutanud oleme ka seda, milline on inimese koht looduses. Loomulikult suuname õpilasi endiselt loodust uurima. Opikut on retsenseerinud Svetlana Ganina, Kaarin Hein, Kiira Mõisja, Krista Asafova, Katre Liivanurm, illustreerinud Ilona Sula.