Jaak Jõerüüt

Ett urval av nyare estnisk kortprosa; texter som skrivits under den senaste tjugoårsperioden, från maestro Jaan Kross till stjärnförfattaren från 90-talets slut, Mehis Heinsaar. Antologin bildar en elegant och intressant rörelselinje från nationell minneslitteratur tilll fantasilitteratur. Och som i varje ordentlig antologi hittar man här stycken som egentligen inte hör ihop med någondera.

Autor kommenteerib teost: Kirjandusprofessor Rein Veidemann on paigutanud "Raisakullide" esimese ja teise osa eesti kirjanduse tüvitekstide hulka. Pärast seda ilmusid ka "Raisakullide" kolmas ja neljas osa, mis teoreetiliselt oleks pidanud ilmuma vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kuid romaan jäi kauaks lõpetamata, sest autoriga juhtus see, mida tavaliselt autoritega ei juhtu - algas teenistus iseseisvuse taastanud riigi diplomaadina, mis nõudis endale kogu aja ja energia rohkem kui paarikümneks aastaks. Kustutades ja täiendades muidugi arvet ei peeta, kuid võib öelda, et selles "Raisakullide" lõppvariandis tuli eelmiste trükkidega võrreldes muuta umbes veerand romaani mahust. Nüüd on kõik osad lõpetatud ja esmakordselt ühtede kaante vahel. Kunstnik kommenteerib teose kujundust: Kõik pead kaanel vaatavad/jälgivad ümbritsevat maailma, kuid nende teadmata on tänu füüsikaseadustele maailmapilt alati tagurpidi ehk siis pisut ebaharilik ja pea peale pööratud... Muuseas - on tehtud katseid, kus katsealuste vaade pööratakse vastavate prillide abil 180 kraadi elik pea peale, kuid paari päevaga katsealused harjuvad selle vaatega ja tajuvad seda jälle tavalise ehk siis päris õigetpidi maailmana.

Seitse esseed, mis on kirjutatud aastatel 2021-2024. Läbivad teemad on mälu, sõda, ajalugu, poliitika, kultuur ja sünnimaa - need kõik on Eesti jaoks suured teemad. Joonas Hellerma:Mälu on nagu emamesilane tarus: ema hoiab taru koos, tema kaudu määratlevad ennast ülejäänud mesilased. Samamoodi hoiab mälu koos rahvast. Mart Laar:Katkestusteaega iseloomustab mäletamise sunniviisiline asendamine unustamisega, mis puudutas eriti seda, mida seni oli mäletamist väärivaks peetud. Seda pidid asendama võimude poolt pealesurutud mälestused. Lennart Meri:Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku. Niisiis on väikeriigi poliitika kunst, mille võti on tasakaal. Jaan Kaplinski:VERCINGETORIX ÜTLES: Caesar, sa võid võtta meilt maa, kus me elame, aga maad, kus me surime, ei saa meilt võtta.

Kakskümmend viis valitud novelli läbi aastakümnete, uues põhjalikus autoriredaktsioonis. Raamatu eessõnas "Millal on raamat valmis?" on avatud tekstide redigeerimise põhimõtteid. Üheksa novelli, nende hulgas Tuglase novelliauhinnaga tunnustatud "Mr Diksit" ning "Mr Warma ja täiskuu valgus" ilmuvad originaalkujul.

Endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng "Lennart. Pöördtooliaastad" räägib iseseisvuse taastanud Eesti presidendi esimestest Kadrioru aastatest. Näidend ei esita Lennart Meri elulugu ning see pole ka Eesti ajaloo nelja olulise aasta akadeemiline uurimus. Ajastu probleemid, meeleolud ja tõsiasjad on täpsed, kuid rõhud on autori asetatud, teksti arhitektuur on autori oma. Episood episoodi järel avanevad Lennarti isiksuse erinevad kihid. "Nagu näidendis, nii ka elus, oli Lennart Meri gigantne, vulkaaniline, öine, inimlik, muutlik, riiklik ja oraatorlik. Vahel nii, vahel naa, vahel hetkega ühest olekust ootamatult teise või kolmandassegi astuv, ja erandkordadel oli ta seda kõike korraga," kirjeldab Jõerüüt. Raamatus on Jaak Jõerüüdi eessõna näidendile ning kolm artiklit, mis avavad ajastu tausta. Nende autoriteks on Lennart Meri valimiskampaaniaga tegelenud Tiit Pruuli, Meriga koos kandideerinud politoloog ja poliitik Rein Taagepera ning Eesti õigus- ja riigiteadlane Jüri Raidla.

Seitsmes Odüsseias ehk selle raamatu seitsmes loos on kujutatud seitset erinevat kangelast, kes teevad lihas ja vaimus läbi inimese elu nimelist pikka ja keerulist teekonda, mille teeb läbi igaüks, ja milleta ei saa koju jõuda. Mida iganes me ka kodu all ei mõtleks, lõppude lõpuks on ta ikkagi see koht, kust inimene on pärit. Kust Odüsseus on välja rändama läinud. Iga selles raamatus kujutatud Odüsseia on ühtlasi ka raamatu kirjutaja enese Odüsseia. Võiks öelda, et see on elegantne raamat elegantses sõnastuses, kui raamatus ei oleks elu ehtsat brutaalsust ja ajaloo jõhkrust.

"Jaak Jõerüüt on kirjanik ja diplomaat ning silmapaistev avaliku arvamuse kujundaja. "Tõde ja võim" on parim raamat, et õppida tundma teda kui kirjanikku ja poliitilist mõtlejat ning näha, kuidas need kaks maailmaga suhtlemise viisi on Jõerüüdi loomingus teineteist viljastanud." Tõde ja võim" on nõudlik raamat inimväärikusest ja armastusest oma maa ja inimeste vastu - keerulises ja muutlikus maailmas, kus meil on kohustus väikerahvana hakkama saada." Toomas Haug

Tammikuussa 1993 Jaak Joerüüt meni töihin Viron tasavallan ulkoministeriöön. Siitä lähtien hän oli suurlähettiläänä neljä vuotta Suomessa ja neljä vuotta Italiassa, lisäksi vielä Maltalla ja Kyproksella, YK:ssa New Yorkissa ja Latviassa ja Ruotsissa. Komennusten välillä Joerüüt työskenteli ulkoministeriössä Tallinnassa protokollapäällikkönä ja vanhempana tarkastajana sekä toimi puolustusministerinä 2004-2005. Työt Viron valtion palveluksessa kestivät neljännesvuosisadan. Tämä kirja perustuu muistikuviin. Se kertoo henkilökohtaisista kokemuksista, miten ihminen ryhtyy historiallisten käänteiden pakottamana yhtäkkiä diplomaatiksi ja mitkä ovat hänen tunteensa, mietteensä ja näkymänsä.