Jaak Urmet

2024. a sügisel ilmunud väikeseformaadiline 4. klassi eesti keele õpik on kohandatud versioon 2011. aastal ilmunud eesti keele õpikust 4. klassile (K. Sarapuu, L. Piits, K. Orgla, K. Lepp, J. Urmet, L. Vanamölder)Opiku esimene osa keskendub infoallikatele ja info otsimisele (raamatukogud, aimeraamatud, teatmeteosed nii veebis kui ka paberil).1. Raamatuid on kõigile2. Teabetekstide kosmoses3. Lähme raamatukokku4. Infot otsimasPeatükid algavad sissejuhatusega ja lõpevad mahukama kirjaliku ülesandega (uurimis- või loovtöö). Keele- ja kirjandusõpetuse teemad on põimitud ja vahelduvad omavahel. Võrreldes eelmise õpikuga on paljud lugemispalad on vahetatud uute vastu (õpiku esimeses osas vähem, teises osas rohkem), asenduseks on valitud eelkõige viimastel aastatel ilmunud lastekirjandust. Ajakohastatud on paljude kirjandusõpetuse teemade käsitlust, aga ka näiteks info otsimise juhiseid. Paljusid harjutusi on kas muudetud või on need välja vahetatud. Keeleõpetus on valdavalt jäänud samaks, kuid vajaduse korral on mõnes kohas näitevara värskendatud. Osaliselt on kasutatud eelmise õpiku 2011. (2022.) aasta õppetekste, kuid sageli on teemasid käsitletud uue nurga alt. Teemade järjestuselt on uus õpik sarnane varasema õpikuga. Uut õpikut on retsenseerinud Merilin Aruvee ja Kairi Korde, toimetanud Kärt Normann, konsultandid Katre Talviste ja Inga Kirs.

Uus 4. klassi eesti keele õpik on kohandatud versioon 2011. aastal ilmunud õpikust (K. Sarapuu, L. Piits, K. Orgla, K. Lepp, J. Urmet, L. Vanamölder)Opiku teises osas on suur rõhk kirjandusõpetusel: loo ülesehitus, kirjeldamine. Zhanritest käsitletakse pikemalt muinasjuttu ja koomiksit.5. Millest lugu koosneb6. Kuidas juttu lugeda ja kirjutada7. Kirjeldame8. Loeme muinasjutte9. Sõna ja piltPeatükid algavad sissejuhatusega ja lõpevad mahukama kirjaliku ülesandega (uurimis- või loovtöö). Keele- ja kirjandusõpetuse teemad on põimitud ja vahelduvad omavahel. Võrreldes eelmise õpikuga on paljud lugemispalad on vahetatud uute vastu (õpiku esimeses osas vähem, teises osas rohkem), asenduseks on valitud eelkõige viimastel aastatel ilmunud lastekirjandust. Ajakohastatud on paljude kirjandusõpetuse teemade käsitlust. Paljusid harjutusi on kas muudetud või on need välja vahetatud. Keeleõpetus on valdavalt jäänud samaks, kuid vajaduse korral on mõnes kohas näitevara värskendatud. Osaliselt on kasutatud eelmise õpiku 2011. (2022.) aasta õppetekste, kuid sageli on teemasid käsitletud uue nurga alt. Teemade järjestuselt on uus õpik sarnane varasema õpikuga, kuid 6. peatüki teema on muutunud. Opiku 2. osa on retsenseerinud Kairi Korde ja Merilin Aruvee, toimetanud Kärt Normann, konsultandid: Katre Talviste ja Inga Kirs.

Külla saabus üks vanamees, keda hakati kutsuma Jõevanameheks. Tal oli ikka jutte rääkida: mis kuskil olnud, mis kellelgi juhtunud. Nii selle raamatu jutud jutustati. "Jõevanamehe lood" on juturaamat, mis põhineb Kirde-Eesti piirkonna kohapärimusel ja sobib lugemiseks igale eesti rahvajutusõbrale, olenemata vanusest. Pildid tegi Ülle Meister.