Joel jans

Kahe maailmasõja vahel lõi ulmeklassik Robert E. Howard (1906-1936) ameerikapulpajakirjade veergudel pea ainuisikuliselt fantaasiakirjanduse ühe põnevaimaja värvikaima zhanri - kangelasfantaasia (heroic fantasy) ehk mõõga jamaagia (sword & sorcery) kirjanduse. Kirjaniku 120. sünniaastapäeva puhulkirjutasid tuntud eesti ulmeautorid Veiko Belials, Joel Jans, Miikael Jekimov, Jaagup Mahkra jt oma lood, milles andsid uue elu sellistele Howardikangelastele nagu barbar Conan, punajuukseline Sonja, piktide pealik Bran MakMorn, puritaanist seikleja Solomon Kane ja iiri mõõgakeerutaja Turlogh DubhO'Brien. Lisaks leiab nende kaante vahelt esmatõlkena eesti keelde Howardi ehkkõige kvintessentslikuma fantaasiajutustuse "Valhalla sõdalased", kus seikleboma eelmisi elusid muinaskangelasena mäletav James Allison.

Rõngu pastor Lenzi mõrvalugude kolmanda osa sündmused toimuvad aastal 1812, mil Napoleoni armee on jõudnud Liivimaa lähistele. Juba on põletatud Riia eeslinnad ja talupoegi sunnitakse väevõimuga maakaitseväkke, liiguvad kuuldused Napoleoni salakuulajatest. Ühel suveööl tuleb Rõngu pastoraati salapärane naine, kes usaldab Lenzile lukustatud kasti, millest võib sõltuda nii sõja kui ka Liivimaa saatus. Peagi järgneb sellele kohutav veretöö postijaamas, nii et Tartust tuleb asja uurima lausa kohaliku aadelkonna pealik. Kahtluse alla langeb väeteenistusest põgenenud talumeeste salk, Lenz aga taipab, et õige mõrtsukas peab olema keegi teine, keegi, kes on kogu aeg siin, aga samas peidus. Rõngu roimade sarja raamatute aluseks on Tartumaa rikkalik ajalugu ja rahvapärimused. Need on lood kadunud maailmast, kus eksisteerisid koos kaks väga erinevat rahvust, kes olid samas paljus väga sarnased.

Aastal 1801 astub Rõngu kiriku ees postitõllast välja noor pastor Alexander Lenz, et asuda tööle oma uues koguduses. Esimese asjana puutub ta kokku kummalise surmajuhtumiga, mida kohalikud arvavad õnnetuseks, pastor Lenz aga kahtlustab kurikavalat tapmist. Ta tahab kogudusest kurjuse välja ajada ja nii asub ta otsima mõrtsukat, ent alles siis, kui ta kuuleb vanu ja jubedaid kohalikke pärimusi, leiab ta õige võtme, kuidas mõistatus lahendada. Nii on Rõngu kihelkond peale kirikuõpetaja saanud detektiivi - ilmselt esimese Eestis -, kes lisaks jumalasõnale seisab ka tõe ja õigluse eest ja jahib mõrtsukaid. Teises loos peab Lenz peatama ühe alkeemikute salasekti kurjad toimetamised Rõngus ja kolmandas lahendama võika mürgitamisjuhtumi. Oma kriminullidebüüdis esitleb Joel Jans lugejale esimest Eesti detektiivi, kelles võib leida sarnasusi nii isa Browni kui ka Hercule Poirot'ga, kuid see, mis teeb need lood algupäraseks ja erinevaks, on meie oma põnev minevik, Rõngu kihelkonna ajalugu ja olustik ja rahvapärimus.