Kaus Jan

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed - leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72. Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.

Seda raamatut võib käsitleda kui silmapilguheitu piiritagusesse. Aga juttu ei tehta niivõrd mingitest valitsejate tõmmatud meelevaldsetest piiridest, kuivõrd nähtamatutest jõujoontest, mis painduvad nagu fakiiri kondid või põlevad tikud. Kõik toimub ühtaegu käe-jala juures ja kättesaamatuses kauguses. Selline see aegruum kord juba on - seda ei saa mõista ega ka mõistmata jätta.

"Kolm punkti" koondab endasse paremiku viimase kümne aasta jooksul kultuuriajakirjanduses ilmunud Jan Kausi artiklitest, arvustustest ja esseedest. Raamat jaguneb kolmeks. Esimesse ossa on koondanud ühiskondlikke ja keelelisi küsimusi puudutavad kirjutised ning filosoofilisema alatooniga arutelud. Teise osa moodustavad kirjandusarvustused, fookuses on tõlkekirjandus. Kolmanda osa moodustavad peamiselt filmiteemalised kirjutised, põhirõhk Hollywoodi filmikunsti sellel osal, mis omab autorikino tunnuseid. Raamatu lõpus on mahukas intervjuu autoriga.

Mis on vaade? Esmapilgul midagi üsna lihtsat: see on miski meid ümbritsev või meid ümbritsevas, mida on huvitav vaadata - polegi nagu vaja pikalt arutada. Aga mis õieti selle huvitavuse tekitab, millest huvitavus koosneb? Miks leidub vaateid, mis ei tundu ammenduvat, mis tunduvad ühtaegu avavat ja varjavat? Miks ülepea on vaateid vaja, miks me neid otsime, nende juurde naaseme? Sellele püüabki leida vastust Jan Kausi esseeraamat "Vaade".

Õpiku "Kirjandus ja ühiskond" eesmärk on mõtestada kirjanduse rolli ühiskonnas ning ühiskonna rolli kirjanduses; vaadelda erinevate ühiskonnavormide seoseid kirjasõnaga. Iga peatükk avab ühe arutlusteema, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja nägema kirjandust kogu tema mitmekesisuses.