Marju Kõivupuu

Inimeseõpetuse 3-osalise sarja II õpik, mille autorid on psühhiaater Liina Haring, vabaõhumuuseumi spetsialistid Dagmar Ingi ja Maret Tamjärv, perearst Laura Prett, folklorist Marju Kõivupuu, eripedagoog Pille Arnek, geograaf Neeme Reest, ühiskonnaõpetuse toimetaja Kerli Ever. Humoorikad ja harivad illustratsioonid on teinud füüsik Andres Kuura. Opetaja saab edaspidi valida, kas ta soovib materjali käsitleda kahe või kolme õppeaasta jooksul vastavalt oma klassi tunniplaanile või töö tempole. Oppekomplekti on retsenseerinud Katrin Reino ja Tagli Pitsi. Opik sisaldab materjali 35 ainetunniks.

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi - saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks. Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu! Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõberSee siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. Karl Martin Sinijärv, luuletajaTutvu raamatuga lähemalt ja loe katkendit Rahva Raamatu blogis!

Raamat "Inimese lahkumine" räägib inimese suhetest igavikuliste teemadega: surma ja leinaga nii reaalses kui ka virtuaalmaailmas ning rituaalsest käitumisest surma korral, teisisõnu eestlaste matusekommetest ja kalmistukultuurist ning nende kujunemisloost. Surm on alati tähendanud midagi palju enamat kui lihtsalt ühe inimese ärasaatmine elavate hulgast. Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise ning traditsioonide ja tseremooniate külge. Lisaks põhjalikule käsitlusele surmast ja surmakultuurist on raamatus südamlik peatükk lemmikloomade viimasele teekonnale saatmisest ning lisalugemine surma- ja leinateema käsitlemisest koolis. Autor annab lugejale kaasa teadmise, et surma pole vaja karta ning väärikas ja mõtestatud siitilmast lahkumine on elu loomulik osa. Rikkalikult illustreeritud raamat tugineb autori varasemalt avaldatud surma- ja matusekombestiku teemalistele teadus- ja populaarteaduslikele kästlustele surmast, matustest ja leinast.

"Eesti mütoloogia" tutvustab kõigile huvilistele populaarses võtmes eesti mütoloogilisi tegelasi, keda kohtab rahvajuttudes, muistendites ja muinasjuttudes, kohalugudes ja ütlustes, kirjanduses ja näitelaval. Mõnest omaaegsest uskumusolendist on aja jooksul saanud lastehirmutis, teise tukuvad arhiivi talletatud pärimuse seas, kust nad aeg-ajalt lühemaks või pikemaks ajaks üles äratatakse. Müüdid käsitlevad meie maailmapildi olulisemaid osi: maailma loomist, inimese ja ühiskonna tekkimist, ning suhteid maise ja üleloomuliku vahel. Tänapäeva müütide hulka käivad kõikvõimalikud kuulujutud, fiktsioonid, põhjendamata argiarvamused jms. Mütoloogiast ja rahvausundist tuntud motiivid ning tegelased kuuluvad paljude telesarjade ja kirjandusteoste ehitusklotside sekka, mis annab tänases tõejärgses maailmas kõigile huvilistele võimaluse otsida piire tõe ja fiktsiooni vahel. Loodetavasti pakub see raamat põnevat lugemist ja aitab ühel või teisel moel mõista, kuidas on aegade jooksul välja kujunenud eestlaste populaarsed mütoloogilised tegelased, missugust elu nad elavad tänapäeval ning mida igavikulist või ajalikku on neil meile öelda.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona. Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Eesti tunnustatud arhitektuuri- ja loodusfotograaf Kaido Haagen viib raamatus "Eesti tuuleveskite lugu" visuaalsele rännakule Eestimaa 390 tuuleveski juurde. Jäädvustatud toonases hetkes, võib pilt olla juba hoopis teine: endine räämas veski on saanud uue kuue või vastupidi, uhke ehitis on kokku kukkunud või maamunalt sootuks kadunud. Ainulaadne raamat ühendab arhitektuuri, fotograafia ja pärandkultuuri. Folklorist Marju Kõivupuu tutvustab saatesõnas veskil käimisega seotud rahvapärimust ja veskitüüpe. Veski oli omal ajal kokkusaamiskoht, kus vahetati uudiseid, jutustati tõsi- ja naljalugusid ning mõnigi kord noored omavahel tuttavaks said. Näiteks papa Jannsen, kelle isa oli Vana-Vändra mölder, nimetas veskituba oma "suurkooliks", kus omandas jahvatamisjärge ootavate inimeste käest rahvaliku keelepruugi, kõnekäänud ja kujundlikud ütlused, mida hiljem ajakirjanikuametis ära kasutas. Raamatul on neli erinevat kaant, nii et iga lugeja saab valida, milline teda kõige enam kõnetab. Kaanefotod on pildistatud mandala võtmes. Sanskriti keeles ringi tähistav mandala on universumit kujutav spirituaalne ja rituaalne sümbol, maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Autori sõnul on ka Eesti tuuleveskite geomeetriline harmoonia omamoodi maaelu maailma sümbol. Raamatule lisatud ingliskeelne sisukokkuvõte räägib Eesti tuuleveskite ja nende pildistamise taustaloost. See teeb kaunist, hääbumise ja taassünni ilu kajastavast fotoraamatust suurepärase kingituse, tutvustamaks Eestimaad ka mujal maailmas.