Mati Laur

Retsenseerinud Jaan Lahe, Inna Põltsam-Jürjo, Helena Sepp, Ülle Luisk. Opik on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumi kohustusliku kursuse "Üldajalugu" õppimisel ja õpetamisel. Ülesehituslikult lähtub õpik kronoloogilis-temaatilisest põhimõttest, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Eriti oluliseks on õpiku puhul peetud gümnaasiumi ajalooõpetuse eesmärki kujundada õpilasi, kes on suutelised kriitiliselt hindama minevikus aset leidnud sündmusi ning nägema seoseid mineviku ja tänapäeva vahel. Lähtuvalt kursuse õppesisust jaguneb õpik kolmeks laiemaks üldpeatükiks "Vanaaeg", "Keskaeg" ja "Uusaeg". Kursuse mahtu arvestavalt on igale üldpeatükile pühendatud 8-11 alapeatükki. Võrreldes varasemate "Inimene, ühiskond, kultuur" õpikutega on peatükkides suurenenud allikmaterjali osakaal. Käsitletava teema avamine toimub läbi tekstiliste ja pildiliste allikate. Rõhku on pandud ka üldistusi võimaldavale kaardimaterjalile. Nii allikad kui põhitekst on varustatud ülesannetega, mis on abiks diskuteerimisel, arutlemisel, analüüsimisel ning seoste leidmisel peatüki üldtemaatikaga. Iga üldpeatüki lõpus on ajastust parema ülevaate saamiseks kronoloogiline skeem.

Tartu Ülikooli ajalooprofessorite Mati Lauri ja Tõnu Tannbergi raamat "Rajoonide aeg 1950-1962" on ajast, kui Eesti oli halduslikult jagatud paljudeks väikerajoonideks. Autoritel on seda eestlastele nii traagilist aega õnnestunud peegeldada täpselt õiges võtmes. Naer läbi pisarate või pisarad läbi naeru - mine võta kinni! Kas toonased rajoonilehtede ajakirjanikud olid lootusetud naivistid või näeme siin hoopiski halvasti varjatud dovlatovlikku pilget? Lugegem ja targemaks saame igal juhul! Kõik Eesti NSV hilisstalinistlikud ja varahrushtshovlikud väikerajoonid Orissaarest Vastseliinani ja Lihulast Väike-Maarjani saavad tutvustatud ja ilmestatud tollaste mustvalgete fotodega täisverelisest nõukogude elust, olgu selleks siis "kartuliistutamine ruutpesitsi meetodil" või Tsiistresse jõudnud esimene liinibuss. Spioonide kartuses veidi nihkesse seatud Eesti NSV kaart 1955. aastast on avaldatud originaalkujul. Lisaks saame teada, miks selline haldusjaotus üldse tekitati ja miks see nii kiiresti läbi põrus. Nüüdisaegsed värvifotod aga on tõendiks, et rajoonide aeg pole meid tänini päriselt lahti lasknud.

Als Bischofssitz gegrundet, durch den Hansehandel mit Russland reich geworden, dank der Landesuniversitat als "Embach-Athen" geruhmt, sowjetisches Sperrgebiet: Dieses Buch fuhrt seine Leserinnen und Leser durch die spannende und wechselhafte Geschichte der in Estland gelegenen Europaischen Kulturhauptstadt 2024. Weit im Nordosten, nahe der russischen Grenze, scheint Dorpat/Tartu in Estland eine abgeschiedene Provinzstadt am Rande Europas zu sein. Dabei ist die Stadt am Embach/Emajogi seit ihrer Grundung auf viele Weisen europaisch vernetzt: Zunachst als Bischofssitz im mittelalterlichen Livland (heute: Estland und Lettland) in die Strukturen der romischen Kirche. Als Hansestadt kontrollierte sie mit Riga und Reval/Tallinn den Handel zwischen Russland und dem ubrigen Europa. Und seit der Neugrundung der Universitat 1802 waren ihre Absolventen weit uber die Grenzen des russlandischen Kaiserreichs gefragte Experten. Doch blieb Dorpat nicht allein Ausbildungsort der deutschbaltischen Eliten, sondern wurde zu einem Kristallisationspunkt der estnischen Nationalbewegung. Die wechselhafte Geschichte des "wohl besten Wohnorts in der Welt" (Mati Laur), von Aufbau, Zerstorung und Wiederaufbau, schildern die Autoren mit wissenschaftlicher Expertise und estnischem Humor.

Käesolev raamat on ajaprintsiibist lähtuv ülevaade kogu teadaolevast Eesti ajaloost, mis ulatub umbes aastast 14 000 eKr kuni kaasajani. Allikate arvukusest tulenevalt on eri perioodide kohta materjali erineval hulgal, esikohal on poliitiline ajalugu, kuid peale selle on käsitletud ka kultuurisündmusi jms. Kui varasema ajaloo sündmuste puhul on sündmusi kohati õige mitme aastase vahega, siis uuema aja puhul edenetakse kuupäevaliselt. Raamatu on koostanud seitse Tartu Ülikooli õppejõudu (Sulev Vahtre, Ain Mäesalu, Mati Laur, Tiit Rosenberg, Allan Liim, Ago Pajur ja Tõnu Tannberg) ning viimase seitsme aasta sündmused lisanud Tauno Vahter. Tegu on 2007. ja 2015. aastal ilmunud kronoloogiaraamatute parandatud ja täiendatud väljaandega.