Matti Maasikas

See raamat on harukordne kirjeldus Ukrainast, Eesti lugejale nii lähedaseks saanud ja samas ikka veel pisut müstilisest maast. Autoril on Euroopa Liidu suursaadikuna olnud võimalus mõjutada isiklikult meie aja tähtsaimat geopoliitilist protsessi, Ukraina lõplikku pöördumist idast läände, tehes seda koos Volodõmõr Zelenskõi, Ursula von der Leyeni, Dmõtro Kuleba ja teiste meie aja Euroopa suurkujudega, kellest ta raamatus nõtke sulega portreid maalib. Venemaa täiemahulise sõja algust tunnistas autor Kiievis, need leheküljed kuuluvad raamatu kaasakiskuvaimate hulka. Diplomaatia maailmast, sealhulgas Euroopa Liidu omast, õpib huviline siit samuti palju. Ent kõige olulisem on selles raamatus Eesti lugejat arvestav eesti autori maalitud pilt Ukrainast, ta ajaloost, identiteedist ja muidugi ta alistumatust rahvast. Matti Maasikas (snd 1967) on ajaloolase haridusega Eesti diplomaat ja riigiametnik. 1999-2001 oli ta peaminister Mart Laari büroo juhataja, 2001-2005 Eesti suursaadik Soomes, 2005-2008 välisministeeriumi kantsler. 2009-2011 töötas eri ametikohtadel Euroopa Komisjonis, nõustades president Jose Manuel Barrosot ja laienemisvolinik Olli Rehni. 2011-2016 esindas suursaadikuna Eestit Euroopa Liidu juures. 2016-2019 koordineeris välisministeeriumis Eesti EL-i eesistumist, esindades EL-i nõukogu teiste EL-i institutsioonide juures ja juhatades EL-i üldasjade nõukogu. 2019. aastal sai Maasikast Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas, millises ametis tunnistas Venemaa täiemahulise sõja algust ja töötas kaasa Ukraina saamisele EL-i kandidaatriigiks. Alates 2023. aastast töötab EL-i ühtses välisteenistuses Brüsselis." Mäletan siiani 9. aprilli õhtut aastal 2022, kui Matti tuli kokkupandava rattaga mööda tühja Hreshtshatikut. Nagu oleksid rändlinnud pika talve järel koju jõudnud. Matti oli esimene pääsuke, esimene märk sellest, et kõige hullem oli Kiievis läbi. Loo kirjutamiseks on parim ja usaldusväärseim otseallikas ehk see, mida ise pealt oled näinud. Raamatu peamine väärtus on see, et meil oli Ukraina sõjas ja Ukraina poliitikas pealtnägija, kes jälgis kõike maksimaalselt lähivaates ning pani selle inimlikult ja professionaalselt kirja."- Jaanus Piirsalu, ajakirjanik"Põimides isiklikke kogemusi ja emotsioone rohkete faktidega, kirjeldab Matti Maasikas kaasahaaravalt oma tööd suursaadikuna ajal, mil leidsid aset Ukraina ja kogu Euroopa jaoks murrangulised sündmused. Ühtlasi annab ta detailse sissevaate sellesse, kuidas töötab EL-i kui rahvusvahelises poliitikas ainulaadse moodustise diplomaatia ja kuidas see täiemahulise sõja ajal arenes. Matti on töötanud selles keerulises keskkonnas muljetavaldava professionaalsuse ja pühendumusega. Eesti kuulub selle raamatu loos loomulikul moel Euroopa diplomaatia tuumikusse."- Kristi Raik, välispoliitikaekspert"Selle raamatu muudab täiesti eriliseks asjaolu, et see on kirjutatud vahetu osaleja poolt ja eesti keeles sündmustest, mis on meie oleviku ja tuleviku vaates määrava tähendusega. Diplomaadid ei kirjuta liiga sageli oma tegemistest pikemalt. Matti on erand, tõestades tänu poliitikataibule ja kogemusele ning hästiloetavale esitusele, et välispoliitikast on võimalik kirjutada arusaadavalt, asjalikult ja kaasahaaravalt. Pealkiri ütleb ära kõige olulisema - see räägib Ukraina rahvast, kes just tervikuna astus vastu agressorile. Me näeme väga lähedast vaadet Ukraina vastupanu korraldamisest ja rahvusvahelise toetuse kujundamisest. See on erakordselt kasulik teos mõistmaks, mida Venemaa agressioon Ukraina rahvalt tegelikult nõudnud on, mida see rahvas taluma on pidanud ja ikka taluma peab."- Rainer Saks, julgeolekuekspert

Minu Eesti, minu Euroopa. 20 aastat hiljem Tänavu 1. mail möödub Eesti astumisest ELi 20 aastat. Mida on Eesti riik Euroopa liikmesriigina saavutanud, kuidas on liikmesus mõjutanud Eesti ühiskonda ja inimesi? Kuidas on muutunud Euroopa Liit ise? Raamat koosneb intervjuudest ja esseedest. Sõna saavad inimesed, kellest enamik on olnud Eesti ja Euroopa Liidu koostöö võtmeisikud, aga ka muude elualade esindajad. Raamatu juhatab sisse kirjanik Tõnu Onnepalu. Ka kõige raskematel kriisiaegadel on eestlaste toetus Euroopa Liidu liikmelisusele püsinud kõrgel. Emeriitprofessor Marju Lauristin tõdeb: "Olla eurooplane ei ole loosung! Eurooplaseks olemine ei tähenda oma asja ära unustamist, vaid pigem suure pere lapseks olemist. Suure pere laps on alati õnnelikumas keskkonnas kasvanud, kuna ta ümber on palju õdesid ja vendi." Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.