Mika Waltari

Ajaloolised romaanid on ehk soome tuntuima kirjaniku Mika Waltari loomingu kõige väärtuslikum osa. Neist leiame inimese käekäigu tähtsamad pidepunktid. "Mikael Hakim" on Waltari ajaloolistest romaanidest kõige mahukam ja jõuab nüüd eesti lugejani uues tõlkes ja tervikuna. Mikael Hakim on soome poiss, tuttav romaanist "Mikael Karvajalg". Euroopa murrangulistel aastatel, kui meie linnade tänavaid tallasid türklased, saab ka Mikaelist vallutaja ori. Ta võtab vastu islami usu, on muhameedlane ja tema pühamast püham tõde on koraani tõde. Lugeja silm tabab selle algkeelsena raamatu kaanel: "Armulise, helde Jumala nimel". Waltarile omase detailitäpsusega kirja pandud, põneva sündmuste kuluga romaanis selgub lugejale Mikaeli edasine elukäik ja tema võime võimatutest seisudest välja tulla. Mika Waltari (1908-1979) on eesti lugejatele hästi tuntud. Tema loomingut on eesti keelde tõlgitud kaunis palju ja mitmetest teostest on avaldatud ka uued tõlked. Waltari on kindlasti soome kirjanduse läbi aegade loetuimaid autoreid. Ta kirjutas ajaloolisi romaane, lühiromaane, näidendeid, luuletusi, novelle, kriminaalromaane. Maailm, Eesti sealhulgas, hindab ennekõike Mika Waltari ajaloolisi romaane. Autor liigub oma romaanide ajas ja keskkonnas tähelepandava loomulikkusega ja võtab ka lugeja kuidagi märkamatult kaasa. Ta tunneb oma teoste ainet väga põhjalikult ja vahel on läinud ka nii, et Waltari ennustab asju, millele teadlased alles hiljem, pärast raamatu ilmumist tõestuse leiavad. Lisaks on Waltari ajalooliste romaanide mõtteilm väga kaasaegne, kuigi tegevus toimub sadu, vahel ka tuhandeid aastaid tagasi.

"Nelja päevaloojaku" (1949) ja "Feliks Onneliku" (1958) kujul on siin lugeja ees uues kuues kaks iseloomulikku pärli armastatud soome sõnameistri arvukaist lühiromaanidest. Kummalgi neist on Waltari romaanide hulgas oma eriline, peaaegu intiimne koht. Üks võlub poeetilise ja romantiliselt mängleva sümboolikaga, teine üllatab halastamatult tõsimeelse realismiga." Neli päevaloojakut" on omaette võrgutav fantaasia ehk romaan romaanist ehk "Sinuhe" tööpäevik, kus kirjanik manab kurioosselt esile loomisprotsessi eri tahke ning samas pajatab omaenese südame mõistatuslikest seiklustest, selle kadumistest ja taasleidumistest. Autori enda musta huumori kohaselt on tegu maskikostüümis sentimentaalse armastusjandiga." Feliks Onnelik" ent on Waltari kõige religioossem teos, ehkki kristlik temaatika läbib enam või vähem äratuntavalt kogu tema loomingut. Romaani põhisisuks on kolme mehe arutlused usuküsimuste ümber, pakkudes mõtlemisainet ja mitmeti tõlgendamise võimalusi; lugu on täis dramaatilist pinget ja filosoofilist sügavust. Ühtlasi aimub siin märguannet ajastuomasest müstikanäljast, inimese üksindusest ning varjatud kontaktiraskustest.

”Ingen spildtid, lutter god litteratur … mesterlige romaner” ? ? ? ? ? Thomas Bredsdorff, Politiken, om Den slags sker ikke – fire kortromaner En mand påkører et barn i sin chefs skinnende bil – med chefens smukke hustru som passager. En anden mand betages dybt af en ung kvinde med en rød mund, som ikke vil vide det mindste af ham. En tredje mand var engang en dreng, for hvem verden var enkel, indtil hans trodsige kusine trådte ind over dørtærsklen. Tre kortromaner om mænds famlende færd i en verden, hvor det efterhånden er svært at gøre det rette. Skrevet af Finlands mest populære forfatter: Mika Waltari. Mika Waltari (1908-79), er især kendt for sit storværk Sinhue, ægypteren (da. 1948), en historisk roman der udspiller sig i Egypten 1300 f.v.t.; international bestseller og stadig til dato den mest oversatte roman i Finlands historie. I løbet af fem årtier udkom Waltari med over 100 værker indenfor historisk fiktion, krimier, lyrik, noveller, essays, eventyr, rejseberetninger og skuespil. I Finland er han særligt elsket for sine kortromaner, hvoraf tre her præsenteres på dansk. Hans bøger er oversat til over 40 sprog. Internationalt sammenlignes Waltari oftest med Paul Morand, Ernst Hemingway og F. Scott Fitzgerald.

"Ja sen oli hyvä ja kaikkein paras olla, sillä Lootuksensyöjät tietävät kaiken ja ovat nähneet kaiken ja ymmärtävät kaiken. Ja juuri sen tähden he tietävät, että kaikkein paras on istua ja uneksia ja imeä isoavarvastaan Sinisen tai Vaaleanvihreän Joen rannalla." Lootuksensyöjät tämän tietävät, mutta Mika Waltarin sadun päähenkilön, kauniin ja rohkean kullankeltaisen kissanuorukaisen täytyy matkustaa Laivojen Laivalla aina Pariisiin saakka ja takaisin kaiken nähdäkseen ja ymmärtääkseen. Mika Waltarin tarina maailmaa kiertämään lähtevästä kissasta ilmestyi ensi kerran vuonna 1932 kokoelmassa Kiinalainen kissa ja muita satuja. Nyt tämä harvinaisen hyvin aikaa kestänyt keräilyharvinaisuus julkaistaan uudelleen kuvitettuna. Uteliaasta ja erikoisen pitkähäntäisestä kissasta kertova tarina on Mika Waltarin pidetyimpiä satuja, ja se on käännetty neljälle kielelle. Leena Lumpeen huumorintajuinen kuvitustyyli sopii erityisen hyvin kuvittamaan tätä ovelan filosofista matkasatua.

Kaleidoskooppimainen yhden päivän romaani Surun ja ilon kaupunki (1936) avaa nopeina, draamallisina välähdyksinä läpileikkauksen 1930-luvun Helsingin asukkaista. Kahdeksan eri elämänvaiheissa olevan ja eri yhteiskuntaluokista tulevan henkilön tarinat saavat yhteisen nimittäjän Helsinkiin saapuvasta ja sieltä poistuvasta junasta.

”Eikö teidän huomiotanne kiinnitä muuan hyvin merkillinen seikka?” kysyy komisario Palmu ja jatkaa Bruno Rygseckin tapaturmaiselta näyttävän kuoleman tutkimuksia, vaikka muut haluaisivat ne jo lopettaa. Mika Waltarin perinpohjainen ja persoonallinen salapoliisi on suomalainen poliisimies, jolla on nerokas kyky nähdä epäilyttävien ihmisten läpi, mutta myös kyky nähdä, ketkä ovat luonnostaan viattomia. Komisario Palmun erehdys on yksi suomalaisen dekkarikirjallisuuden tunnetuimmista teoksista, jonka henkilögalleria on herkullinen ja unohtumaton.