Pärtel Piirimäe

Norden fem självständiga länder i Europas nordvästra hörn. Det är det hårda Norden. Men det finns också ett mjukt Norden, som är en ideologisk och medial konstruktion, inte sällan med kommersiella förtecken. Det handlar om jämlikhet, tillit, kort distans till makten, inklusivitet, flexibilitet, kärlek till naturen, luthersk arbetsetik samt sparsmakad och ljus estetik. Vi häruppe är inte så lite övertygade om de egna lösningarnas universella förträfflighet. Men varför är de tre baltiska länderna inte med i gemenskapen? Har det med den svenska stormaktstiden att göra, med arvet efter Sovjettiden eller med något annat? I regionernas Europa kan det också finnas plats för ett fördjupat nordiskt samarbete kanske rentav en politisk union? Det finns argument både för och emot. En ännu svårare fråga är vad som är nordiskt. Handlar det om historia, nutidskultur eller samhällsekonomi? Vad har vi gemensamt som skiljer oss från omvärlden? Kanske mer än vi tror. Eller möjligen tvärtom. Riksbankens Jubileumsfonds årsbok 2011/2012, Ett nordiskt rum, vrider och vänder på Norden. Årsboken utsträcker det nordiska i sydöstlig riktning, men undersöker också den exotiska periferin norr om norr. Med stora övergripande penseldrag, både historiskt och i nutid, och med nedslag i belysande detaljer målas ett nordiskt rum upp som är på en gång välbekant och helt nytt. Författare: Andres Andresen Peter Aronsson Nicholas Aylott Stuart Burch Inger Damsholt Björn Fjæstad Lizette Gradén Norbert Götz Jonas Harvard Karl Magnus Johansson Lisbeth Lewander Pärtel Piirimäe Valters Scerbinskis Kadri Simm Sverker Sörlin Sanna Turoma Gunnar Wetterberg Susanne Österlund-Pötzsch

8. klassi õpiku uus ümbertöötatud trükk on väiksemas formaadis. Uues versioonis pole peatükkide järjekord muutunud, kuid põhiteksti on kohati õgvendatud ja lihtsustatud. Igas peatükis on mõni pikem küsimustega lisatekst. Uues formaadis keskendutakse kõige olulisemale ja õpilasel peaks olema lihtsam õppetüki materjalis orienteeruda. Opiku I osa vaatleb varauusaega kui tervikut. Enne kesksete ajaloosündmusteni jõudmist käsitletakse eraldi peatükkides tollast seisuslikku ühiskonda, majandust, religiooni, teadust ja meditsiini, kunsti, sõjandust, riigikorraldust ning inimeste mõttemaailma. Seejärel käsitletakse ajastu võtmeteemasid: Inglise kodusõda ja parlamentaarne monarhia, absolutism, valgustus, Ameerika Ühendriikide teke, Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eraldi osas vaadeldakse võrdlevalt Eesti ala arengujooni Rootsi ja Vene riigi koosseisus, seisuste õigusi, kohustusi ja eluolu antud perioodil. Opikuton retsenseerinud Helena Sepp ja Grete Rohi, kordamisleheküljed koostanud Lauri Frei, toimetanud Ursula Vent. Oppekomplekti kuuluvad kaheosaline õpik ja kaheosaline töövihik.

7. klassi õpiku ümbertöötatud trükk lähtub õpiku senistelt kasutajatelt saadud tagasisidest, aga ka 2022. aastal avalikustatud riiklike õppekavade ajakohastamise eelnõust, mille põhisoovitus on ainemahtu vähendada, et õppetööd saaks paindlikumaks muuta. Võrreldes teose algversiooniga on vähendatud õppetükkide arvu ja teemade hulka. Põhitekst on muudetud eakohasemaks ja paremini lisamaterjaliga seotud. Opiku igal õppetükil on selgem kese ja n-ö kohustuslik õppesisu eristub paremini üldhuvitavast materjalist. Opiku autorid peavad endiselt oluliseks värvika ja mitmetahulise pildi loomist ajastust, mil kujunesid välja paljud lääne kultuuri alusmõisted. Keskaega vaadeldakse järgmiste teemaplokkidena:keskaja sünd; kuningad, hertsogid, krahvid ja rüütlid; elu maal; elu linnas; kirik ja klooster; riiklus; Euroopa naabrid; Euroopa laienemine; Eesti keskajal; Euroopa uute teadmiste otsingul; uue ajastu algus. Eesti ajalugu on integreeritud Euroopa ajalooga nii, et Eestile viidatakse ka keskaja üldisemaid teemasid käsitlevates peatükkides. Oppekomplekti kuuluvad kaheosaline õpik ja kaheosaline töövihik.