Priit ratassepp

Töövihikus on tekste uuendatud, harjutusi on tagasiside põhjal kas muudetud, asendatud või välja jäetud. Lisandunud on polüfunktsionaalseid ülesandeid ning tekstitööd. Tekstidel põhinevad ülesanded täidavad mitut eesmärki: nende põhjal saab tegelda keeleküsimustega, aga samal ajal arendada ka tekstitööoskusi. Tekstide valikul on silmas peetud, et need võimaldaksid arutelu, kujundaksid suhtumist, laiendaksid silmaringi. Uuendusena on iga keelepeatüki lõppu lisatud kordamisharjutused, mis aitavad valmistuda kontrolltööks. Harjutuskontrolltööd sisaldavad ka lugemisülesannet. Tekstiõpetuse peatüki võtab kokku lugemisülesanne, mis on seotud peatüki teemadega. Töövihiku lõpus on eneseanalüüsi tabel ja rühmatöö hindamislehed, mis täidetakse pärast õpiku kokkuvõtva töö lahendamist. Töövihikut on retsenseerinud Liisi Piits ja Külli Semjonov, toimetanud Maire Aher.

8. kl eesti keele õppekomplekt "Lausetest tekstini" on ümber töötatud, uues formaadis ja uue kujundusega, paljude uute ülesannete ja illustratsioonidega ning kaheosalisena. Ümbertegemisel lähtuti uuest õppekavast, Emakeele Seltsi keeletoimkonna uuematest otsusetest, õpikute kasutamise kogemustest ja tagasisidest, samuti soovist õpikut ajakohastada ja värskendada. Uuenenud õpikus järgitakse ainevaldkondade lõimingu põhimõtet ning pööratakse tähelepanu ka õppekava läbivatele teemadele - see kajastub enamasti ülesannetes ja harjutustekstides. Õpiku ülesehitus on üldjoontes sama: keeleõpetuse teemad vahelduvad tekstiõpetuse peatükkidega, olles omavahel võimaluse korral lõimitud. Iga peatükk algab teemat sissejuhatava leheküljega, kus on teemale häälestav illustratsioon ja ülesanded. Peatükk lõpeb kokkuvõtva tööga, mida lahendades saab rakendada õpitud teadmisi ja omandatud oskusi. Võrreldes varasemaga on lisandunud arutlemist võimaldavaid tekste, millest lähtuvalt arendatakse nii tekstitööoskusi kui ka õpitakse tundma eesti keele struktuuri ja keelevahendite toimimist eri suhtlusolukordades. Osa ülesandeid on tagasiside põhjal välja jäetud, vananenud tekstid on välja vahetatud. Tekstiõpetuse teemadest on II osas vaatluse all tekstiliigid ja alusteksti põhjal kirjutamine. Tekstiliikidest on põhjalikumalt käsitletud teabetekste. Meediatekste käsitletakse eelkõige kriitilise lugeja kasvatamise eesmärgil. Keeleteemadest käsitletakse II osas liitlauset, lauselühendi ja otsekõnega lauset, algustäheõigekirja. Keelepeatükid on seotud kindla teemaga (nt turvaline keskkond, kultuuride mitmekesisus, teadusavastused). Sellega haakuvad nii näited, näidistekstid kui ka paljud harjutustekstid. Keeleinfo allikana soovitatakse õpiku uues väljaandes eri allikaid, alustades ÕSist ja lõpetades Sõnaveebiga. Õpikut on retsenseerinud Liisi Piits ja Külli Semjonov, toimetanud Maire Aher.

Kohandatud versioon 2011. aastal ilmunud õpikust "Labürint I. Kirjanduse õpik 7. klassile" (V. Kivisilla, P. Ratassepp, J. Rooste). Uus õpik ilmub väiksemas formaadis. Opik sisaldab nii varasemast tuttavaid kui ka mõningaid uusi lugemispalu. Uuendatud on loov- ja arutlusülesandeid ning lisatud ülesanded, mis aitavad omandada ja lugemisel rakendada kirjanduse põhimõistevara. 7. klassi õpik keskendub peamiselt jutustavale kirjandusele, millele on pühendatud õpiku kuuest teemast kolm: elulookirjandus, noortekirjandus ja seikluskirjandus. Ajakohastatud on raamatukogu teemat ning põhjalikult täiendatud luule teemat. Pärimuse käsitluse keskmes on endiselt lühivormid, mille kaudu tutvustatakse rahvaluule üldisi omadusi ning rolli kultuuris ja ühiskonnas. Labürindi I osa on retsenseerinud Mirli Isak ja Joosep Susi. Toimetanud Katrin Puik, Kärt Normann ja Inga Kirs.

Samade autorite õpiku juurde kuuluv töövihik. Uuendatud töövihikus on harjutuste valik mitmekesisem: esindatud on erinevad ülesandetüübid alates lünkharjutusest kuni probleemülesanneteni. Vähendatud on selliste harjutuste hulka, kus tegeldakse üksiksõnadega väljaspool teksti, lisandunud on polüfunktsionaalseid ülesandeid. Iga keelepeatüki lõppu on lisatud kordamisharjutused, mis aitavad valmistuda kontrolltööks. Tekstiõpetuse peatüki võtab kokku lugemisülesanne, mis on seotud peatüki teemadega. Töövihiku alguses ja lõpus on eneseanalüüsi tabel, mis suunab õpilast teadlikumalt õppima.

Uuendatud töövihikus on harjutuste valik mitmekesisem: esindatud on erinevad ülesandetüübid alates lünkharjutusest kuni probleemülesanneteni. Vähendatud on selliste harjutuste hulka, kus tegeldakse üksiksõnadega väljaspool teksti, lisandunud on polüfunktsionaalseid ülesandeid. Iga keelepeatüki lõppu on lisatud kordamisharjutused, mis aitavad valmistuda kontrolltööks. Tekstiõpetuse peatüki võtab kokku lugemisülesanne, mis on seotud peatüki teemadega. Töövihiku alguses ja lõpus on eneseanalüüsi tabel, mis suunab õpilast teadlikumalt õppima.

7. kl eesti keele õppekomplekt "Sõnadest tekstini" ilmub teist korda ümber töötatuna, uues formaadis ja uue kujundusega, paljude uute ülesannete ja illustratsioonidega ning endiselt kaheosalisena. Ümbertegemisel lähtuti uuest õppekavast, õpikute kasutamise kogemustest ja tagasisidest, samuti soovist õpikut ajakohastada ja värskendada. Opiku ümbertöötamisel on arvestatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna uuemaid otsuseid. Opiku ülesehitus on üldjoontes sama: keeleõpetuse teemad vahelduvad tekstiõpetuse peatükkidega, olles omavahel lõimitud. Iga peatükk algab teemat sissejuhatava leheküljega, mida on täiendatud teemale häälestavate ülesannetega. Peatükk lõpeb kokkuvõtva tööga, kus saab rakendada õpitud teadmisi ja omandatud oskusi. Võrreldes varasemaga on lisandunud elutarbelisi tekste, millest lähtuvalt arendatakse nii tekstitööoskusi kui ka õpitakse tundma eesti keele struktuuri ja keelevahendite toimimist eri suhtlusolukordades. Osa ülesandeid on õpetajate soovitusel välja jäetud. Tekstiõpetuse teemadest on I osas vaatluse all kiri ja kuulutus, kirjeldus ja iseloomustus, pildi ja teksti seosed, jutustav tekst. Oluliselt on täiendatud ja tänapäevasemaks muudetud e-kirja peatükki. Sõna ja pildi peatükk toob välja pildi ülesanded teksti kõrval, vaadeldakse sõna ja pildi koostoimet. Ajakirjanduse teemad on I osast ümber tõstetud II ossa. Keeleõpetuse peatükkide põhiteemadeks on sõnavara, sõnaliigid, silp ja välde, astmevaheldus. Keeleinfo allikana soovitatakse õpiku uues väljaandes eri allikaid, alustades OSist ja lõpetades Sõnaveebiga.