Tauno Vahter

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed - leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72. Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.

Inimesed ei meenuta heldimusega seaduseid, paraadikõnesid ja vahelduvaid ministreid. Nad mäletavad, kuidas maitses mingi toit või jook, millist häält tegid vanasti tuletõrjeautod, õhutõrje või nende lähedased inimesed, kuidas lõhnasid sirelid, joodikud ja kaneelisaiad. Natuke peenemalt nimetatakse seda kõike mikroajalooks või argipäeva ajalooks. See ei ole akadeemiline ajalooraamat, vaid võimalus rääkida Tallinnast meeleliselt. Kõigil neil lõhnadel on ka oma lugu. Millal muutus Tallinna kraanivesi lõpuks joodavaks? Millal jõudis siia esimest korda shokolaad? Kuidas on eri aegadel Tallinnas prügiga ümber käidud? Millal saabusid esimesed eksootilised restoranid? Mis on keemiliselt mõne lõhna taga ning kuidas ja miks on lõhnad muutunud eri riigikordade ajal või sootuks kadunud?

Virossa varttuva Madis Jefferson on saanut komean nimensä itse Amerikan presidentiltä. Läänemaalaisesta nassikasta kehittyy omalla urallaan pakoretkien huippuasiantuntija. Hän aloittaa toimintansa karkaamalla 1920-luvulla pari kertaa kotoa, sen jälkeen laivalta, sotaväestä, vankilasta, Virosta, Neuvostoliitosta ja ties mistä. Sattuupa hän erään poistumisen jälkeen Suomeenkin täysin väärään aikaan ja paikkaan. Virolainen Tauno Vahter (s. 1978) tunnetaan kustantajan ja kääntäjän toimensa ohella yhtenä etevimmistä tulokkaista eteläisen naapurimme kirjallisuudessa. Madis Jeffersonin 11 pakoretkeä on hulvaton romaani lähtemisen ikuisesta kutinasta ja reissujen toistuvista epäonnistumisista. Tarina asettuu samalla mitä humaaneimmalla tavalla puolustamaan valinnan vapautta ja vastustamaan kaikenlaista pakkovaltaa.

Ralf Vessenberg on üks Eesti rikkamaid inimesi, kes ostab kokku erinevaid firmasid ja ajakirjanike meelehärmiks ei jaga kunagi intervjuusid. Vessenbergi eraelu on mõistatus ning tema asjaajajana töötab Martin Fuks, kes peab täitma ülemuse tahtmisi ja korraldusi. Nüüd tekib Vessenbergil eriti arusaamatu soov - ta soovib osta isikliku elevandi. Aliide on võõrastemajapidaja ning Eesti kõige paksem naine. Kui Aliide loo avastavad kõmuajakirjanikud, saab temast üks kõige kuulsamaid inimesi 1930ndate Eestis. Konkureerivad laadakorraldajad hakkavad naise raha eest näitamise nimel võitlema ning tärkav kollane ajakirjandus kajastab tragikoomilist lugu naudinguga. Tauno Vahter (snd 1978) on avaldanud kiidetud ning väheloetud novellikogu "Pikaajaline kokkusaamine" ning oluliselt rohkem loetud romaanid "Madis Jeffersoni 11 põgenemist" ja "Hea venelane"." Elevandi üksilduse" sündmused põhinevad osaliselt tõsilool, mis kirjutatud arhiiviallikate ja meenutuste põhjal.

Kõik tahavad mõnikord põgeneda, kuid Madis Jefferson on põgenenud terve elu: kodunt, sõjaväest, laevalt, Eestist, vanglast ja mujalt. Juhuse ning veidra sisemise tungi tõttu sattub Madis Jefferson mitmele mandrile, keset suuri ajaloosündmusi ning on oma mitme nime all korduvalt tagaotsitav, tema uskumatu juhtumiga näevad vaeva politsei, nõukogude julgeolek ja sõjavägi. "Madis Jeffersoni 11 põgenemist" põhineb tõestisündinud lool ning on kirjutatud Eesti ja USA arhiivides leiduva materjali alusel.

Käesolev raamat on ajaprintsiibist lähtuv ülevaade kogu teadaolevast Eesti ajaloost, mis ulatub umbes aastast 14 000 eKr kuni kaasajani. Allikate arvukusest tulenevalt on eri perioodide kohta materjali erineval hulgal, esikohal on poliitiline ajalugu, kuid peale selle on käsitletud ka kultuurisündmusi jms. Kui varasema ajaloo sündmuste puhul on sündmusi kohati õige mitme aastase vahega, siis uuema aja puhul edenetakse kuupäevaliselt. Raamatu on koostanud seitse Tartu Ülikooli õppejõudu (Sulev Vahtre, Ain Mäesalu, Mati Laur, Tiit Rosenberg, Allan Liim, Ago Pajur ja Tõnu Tannberg) ning viimase seitsme aasta sündmused lisanud Tauno Vahter. Tegu on 2007. ja 2015. aastal ilmunud kronoloogiaraamatute parandatud ja täiendatud väljaandega.