Väike myy

Olen elupõline maainimene ning retsepte kogunud neli aastakümmet, neid täiustades ja suupärasemaks muutes. Siia raamatusse retsepte valides lähtusin põhimõttest, et need oleksid kergesti kättesaadavatest ja odavatest toiduainetest, aga samas mitmekesised ning lihtsalt valmistatavad ka siis, kui ei ole abivahendeid ega isegi elektrit. See raamat ei ole mõeldud kaalujälgijatele ega pretendeeri kohale klassikaliste kokaraamatute seas, vaid on heietus ning nipikogumik nõukogudeaegsetest toimetamistest köögis, ajast, kui ei olnud välismaiseid puu- ega köögivilju. Omakasvatatud toorainest tuli teha maitsev toit! Olen püüdnud säilitada vanade toitude retsepte. Et jätta oma jälg maitsete ja lõhnade maailma ja uute sugupõlvede teadvusse, isegi kui nad ei tea, kelle jäljed need on, nii nagu minagi ei tea, kes mu esiemadest on sadu aastaid tagasi keetnud sedasama oa- või hernesuppi. Aga supp ise on ikka sama, see jääb! Väike Myy suure pere vanaema Rõugõ kihelkonna veerel

Väike Myy: Kas meid võib tabada sõda, kriis, kataklüsm? Ma arvan, et halvim stsenaarium tuleb läbi mängida. Kui tead, mida peaksid tegema, on uni rahulikum. Olen maainimene, kes õppinud ellujäämist erinevates olukordades. Arvasin, et tean enam-vähem kõike, olles elanud ilma elektrita majapidamises, kasvatanud loomi-linde, veetnud pikalt aega metsas eri aastaaegadel, olnud korilane, käinud jahil. Selle raamatu jaoks ellujäämisteemasid uurides tulid aga päevavalgele mõned hoopis uued võimalused ning murdusid mõnedki eksiarvamused. Tundsin, et mu maailmapilt oleks justkui selgemaks muutunud. Mu raamat on mõeldud tavalisele inimesele, algajale kriisivalmistujale. Karta pole midagi. Me oleme ellujääjat tõugu, visa metsarahva järeltulijad. Toimetaja Epp Petrone: Väike Myy pärandab vanemate põlvkondade memme-taaditarkuse, mis on meie esivanematel aidanud üle elada ajad, mil tuli nõgeseid-naate süüa, kalu-seeni kuivatada ja varud röövlite eest ära peita. Lisaks oskab ta püssi lasta ja moodsaid päikesepaneele tellida. Myyga läheksin ma luurele!

Raamatu autor on huntide poole tõmmet tundnud lapseeast saati, ta on aastaid, isegi aastakümneid hunditeemat uurinud ja tal on elu jooksul olnud mitu hundi-koera hübriidi. Nende kaante vahel saavad kokku tõestisündinud loomalood, ajalugu, müüdid ja hüpoteesid. Lisaks autorile saavad sõna ka teised "hundiinimesed": nii need, kes on kodus hunte pidanud kui ka need, kes tunnevad tõmmet hundiväe poole.

Kui "Nõid annab nõu" esimene osa oli käepäraseks kasutamiseks igaühele, siis teine osa eeldab keskmisest kõrgemat õiglustunnet ja moraali. See on abiraamat algajale nõiakesele, kes soovib aidata iseennast ja oma lähedasi, aga ka areneda ja avastada enda jaoks uusi võimalusi. Kasvasin Ida-Virumaal, kus mul oli tihe kokkupuude nii mustlaste kui ka vene maagiaga. Paljud oma rituaalid olen saanud ka otse teispoolsusest - surnutelt. Jagan siin lehekülgedel oma teadmisi. Aga pidagem meeles: nõidumine ei ole ohutu. Loitse ja rituaale kasutagem siis, kui neid tõepoolest vaja on ning kui oleme oma arengus jõudnud sinnamaale, et anname endale aru, mida ja milleks me teeme. Millise jõuga soovime teha koostööd? Kuidas avaneda armastusele, kuidas sõnastada soove, kuidas vastutada oma sõnade ja tegude eest? Aga missugune võiks olla teie maagianurk, kuidas saate oma töövahendeid väestada ja puhastada? Kuidas panna peale kaitset inimesele ja ta kodule, kuidas tõmmata ligi küllust, valmistada amulette, vabaneda hirmudest? Raamatu teine pool õpetab kasutama iidset skandinaavia tähestikku ehk ruune praktilises töös, nende abil ennustama ning kaitsevalemeid kasutama. Aga kaugeltki mitte kõike ei saa ma kirja panna. Olgu see materjal abiks suurte teadmiste omandamisel, rajakeseks, mis viib vastusteni ja arenguni! Ülle Solovjova, tuntud ka kui Väike Myy