Viivi Luik

Ett urval av nyare estnisk kortprosa; texter som skrivits under den senaste tjugoårsperioden, från maestro Jaan Kross till stjärnförfattaren från 90-talets slut, Mehis Heinsaar. Antologin bildar en elegant och intressant rörelselinje från nationell minneslitteratur tilll fantasilitteratur. Och som i varje ordentlig antologi hittar man här stycken som egentligen inte hör ihop med någondera.

"Pühaduse purunemine" on Viivi Luige (1946) esseede ja artiklite kogu, mis sisaldab tekste erinevatest kümnenditest, omandades mõningaid uusi mõõtmeid ja tähendusi, mis raamatu koostamise käigus ka autorit ennast on mõnevõrra üllatanud. Siin on nad kõik koos ühiste kaante vahel. Kõige uuem, seni ilmumata tekst "Kirjaoskus, sõda ja elevandiluust torn" on kirjutatud 2024. aasta kevadel. Kõik lood kõnelevad tänapäevast. Järjekordsest hulluse ajajärgust, mille kaasosalised ja tunnistajad on need, kes tänases maailmas elavad.

Kas tema tahab, et maa peal poleks muud kui see ring ja selle ringi sees tema isa oma vana palituga? Mille eest Mark siis isa karistada tahab? Selle eest, et ta tema isa on? Ega Mark tegelikult karistada ei tahagi, ta tahab isa ringi sisse panna, et teised temale ligi ei pääseks. Mark teab, et ei pääse. [-] Kui ta nüüd tõesti sirkli kätte võtaks ja kõigi inimeste ümber ringe hakkaks joonistama, nagu ta oma isa ümber tahtis joonistada, siis ei saaks ta suurt muud midagi teada kui seda, et must ring, mis silmas on, ühendab Margi isa ja teisi inimesi tihasega. Seda ei taha Mark teada. Seda ta juba teab.

1. Miks on selle raamatu pealkiri "Kuldne kroon"? Sellepärast, et Andres Ehin ütles: "Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas." Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart.2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste? Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued.3. Mis zhanr see on? Portreemaal. Maagiline realism.4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud? Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus.5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi? Sest elavate lood on veel pooleli.6. Mida see raamat tahab öelda? Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad.

Luulekogu esimesel leheküljel olev moto ütleb lugejale kõik ja enamgi veel:Läbi igapäevase elu sammhaaval siiapooletuleb pilvede rongkäik pimedas koridoris. Valikkogust "Jõhker tähistaevas leiate Viivi Luige luulet tema varasemast üheksast luulekogust. Raamatu lõpuosas ilmub üksikkogudes seni ilmumata värsse. Käsikirja pani kokku autor koos Hedi Rosmaga, kellega Viivi Luike seob pikaajaline koostöö Viivi raamatute toimetamisel. Mõlema ühises autorluses ilmus 2010. aastal vestlusteos "Ma olen raamat. Viivi Luige luuletuste sõnum, kogu õhustik on intensiivselt jõuline, samas seletamatult õrn ja justkui lohutav. Süda võpatab ning lõpuks kulub ärarängast rõõmust samuti kuirängast valust,aga juunis õunapuude tõsist valget särapaistab mitme inimpõlve tahaigast talust. Luuletusest "Rängast rõõmust.

Gjennom ein skrivande estisk jente og ein jødisk bilethoggar som møtest i Latvia, fortel boka ei kjærleikshistorie. Samtidig fortel ho Europas historie, med opprørsåret 1968 som bakgrunn.

Under the ambiguous term HUNT (English: the hunt; Estonian: the wolf), Kadri Mälk unites her collection of contemporary art jewellery. As a lone wolf, the Estonian artist and teacher compiled the pieces in her eternal hunt for beauty, mystery and creativity. Since jewellery is designed to be worn, Mälk's fellow artists are not only immortalised in these works; they also pose in portraits alongside their favourite pieces. The jewellery is thus brought to life on the bodies of the collector's friends and companions. Text in English and Estonian.

1968. Riga. News of the Prague Spring washes across Europe, causing ripples on either side of the Iron Curtain. A young Estonian woman has agreed to pose as a model for a famous sculptor, who is trying to evade military service and escape to the West. Although the model has only a vague awareness of politics - her interest in life is primarily poetic - the consequences of the politics of both past and present repeatedly make themselves felt. Chance remarks overheard prompt memories of people and places, language itself becomes fluid, by turns deceptive and reassuring. The Beauty of History is a novel of poetic intensity, of fleeting moods and captured moments. It is powerfully evocative of life within the Baltic States during the Soviet occupation, and of the challenge to artists to express their individuality whilst maintaining at least an outward show of loyalty to the dominant ideology. Written on the cusp of independence, as Estonia and Latvia sought to regain their sovereignty in 1991, this is a novel that can be seen as an historic document - wistful, unsettling, and beautiful... Viivi Luik is one of Estonia's most highly-acclaimed and well-known writers. The Beauty of History has been published in eleven languages.