Wimberg Wimberg

Eesti Vabariik, Järvamaa, 1930-ndad. Lugu ise algab nii: "Kassaka peremees Evald, tema vend Juhan, sepp Vsevolod Rand ja Kaarel Kivikse said kokku Esna laadal. See oli ümbruskonna suurim laat, kus müüdi kõike, alates hobustest ja lehmadest ning lõpetades käänispeaväitsadega." Pärast silmamoondaja Riksi kurja tempu satuvad neli meest maailma, kus kõik on päris, aga teistmoodi. Kuid sellel lool on veel eellugu ja järellugu, mis koosnevad omakorda lugudest. Peategelasteks selles romaanis on ennekõike maastik, ajalugu, nimed ja lood. Lisaks kõigele on selles raamatus ka minategelane. "Ümberringi laiuvad põllud ja nende kohal kummuv hiiglaslik taevakuppel on kõik minu olemise osa. Isegi Suur Vanker laudakatuse kohal. Imelik, et samal ajal on kogu meie planeedilt nähtav kosmos ühtaegu nii kõigi inimeste oma kui ka üldse mitte kellelegi kuuluv asi iseeneses, aga just selles kohas, lauda katuse kohal on Suur Vanker just minu Suur Vanker."

"Saaremaa tuhat aastat tagasi. Hirmus röövlipealik Rullo käib oma jõuguga röövimas meresid ja maid mööda, abiks tema meelevalla alla alistatud tulehaldjas Laurits. Samal ajal on tasase loomuga sepp Vesse kallal mingi painav tõbi. Saaremaa iidsest vanapaganate soost pärit Uude annab sepale nõu. Saaremaa kadakate vahele satub võõramaa kloostrist vangiks röövitud krapsakas nunn Birgitta." Nurjatu saar" on ajalooline fantaasiaromaan värssides ooperilibreto kujul. Andrus Kivirähki algteksti värsistas Rein Rannapi muusikale Wimberg. Ooperi, kus peaosades laulsid mh Marko Matvere, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa ja Tõnis Mägi, tõi Eesti Kontsert lavale 2017. aastal ning seda esitati nii Kuressaares kui ka Tallinnas. Siinses raamatus on libreto ära toodud iseseisva kirjandusteosena."

Suvel on hea lugeda suveluulet, talvel talveluulet. Aga samamoodi võib suvel lugeda talveluulet ja meenutada, kuidas talv oli, ning talvel lugeda suveluulet, mõeldes, et varsti tuleb jälle suvi. Selle luuleraamatu luuletused räägivad kõik ühel või teisel viisil talvest ning on head lugeda niihästi pimedal detsembrikuul kui ka ükskõik mis muul ajal aastasKogumik Wimbergi selle aastatuhande jooksul kirjutatud talve-, jõulu- ja lumeteemalisi luuletusi.

Elas kunagi rootsi kirjanik Astrid Lindgren, kelle üks kuulsamaid tegelasi on Karlsson katuselt. "Hei hopsti!" hüüdis ta ikka ja tuli põrinal, sest tal oli selja peal propeller. Ühel päeval lendas ta Väikevenna aknast sisse ja alguse sai hulk igasuguseid sündmusi. On minu nimi Karlsson, ma elan katusel, ei ole mitte mingit mul muret südamel. Mul selja peal propeller ja ringi lendan ma ja ikka rõõmsa tuju toon kaasa endaga. 2015. aastal esietendus Rahvusooperis Estonia lastemuusikal "Karlsson katuselt", millele kirjutas Lindgreni järgi teksti Wimberg. Muusikal tähendab muusikat ja laulmist, seetõttu kirjutas Wimberg teksti sisse ka 12 laulu sõnad. Need said loodud selliselt, et neid oleks hea ka raamatust lugeda. Raamatu illustratsioonideks on fotod muusikalist. Kuna muusikali mängitakse erinevate näitlejakoosseisudega, siis märkab tähelepanelik silm kindlasti sedagi, et fotodel kehastab ühte ja sama tegelast kord üks, kord teine näitleja. Mõned kohad neist laulusõnadest kõlavad laval teisiti ja üks laul ei kõla laval üldse, aga lavastaja rõõmustabki inimesi veidi teisel moel, kui luuletaja. Lõbusat lugemist!