Sügismaastik – hinnat ja saatavuus

Ühel sügisööl, kui Kuubale on liginemas hirmuäratav troopiline orkaan Felix ning lahkumisavalduse esitanud politseileitnant Mario Conde ehk Krahv tegeleb juba kolmandat päeva oma eluängi uputamisega rummipudelisse, leitakse ühes Havanna rannas laip. Tapetud Miguel Forcade oli kõrge riigiametnik, kes pärast 1959. aasta revolutsiooni korraldas kunstivarade sundvõõrandamist ning saavutas suure mõjuvõimu, äratades kahtlemata kadedust ja vimma. Mõjukast positsioonist ja eesõigustest hoolimata otsustas Forcade millegipärast ebaseaduslikult Miamisse emigreeruda ning naasis kodumaale mõistatuslikel põhjustel vaid veidi enne oma jõhkrat mõrva, justkui oleks tahtnud tagasi saada midagi väga väärtuslikku, mille olemasolust teadis vaid tema ... Endine politseinik Mario Conde, kes on suutnud viimaks täita oma ammuse unistuse ja midagi kirjutama hakata, on sunnitud kirjutusmasina tagant tõusma ja asjasse selgust tooma. Leonardo Padura (1955) on rahvusvaheliselt tuntuim ja tõlgituim kaasaegne Kuuba kirjanik. Teda teatakse kui sõltumatut intellektuaali, kes ühendab oma loomingus ühelt poolt rahvalikkuse ja teisalt haritlase kriitilise pilgu ühiskonnale. Sarnaselt paljude teiste põlvkonnakaaslastega seisis Padura 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses, kui kuubalaste olmelised tingimused Nõukogude Liidu toetuse kadudes järsult halvenesid, silmitsi küsimusega, kas lahkuda Kuubalt või jääda kodumaale. Padura valis viimase. Kirjanik on oma loomingu eest pälvinud hulgaliselt tunnustusi, nende seas tähtsaimad on Kuuba riiklik kirjandusauhind (2012) ja Hispaania üks olulisemaid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid Astuuria printsessi auhind (2015)." Sügismaastik" on neljas osa Padura krimisarjast "Neli aastaaega", mis on tuntud ka kui "Havanna kvartett". Romaanide tegevus toimub 1989. aasta Havannas ja igale aastaajale vastab üks romaan. Autor ise on neid nimetanud võltskrimiks, sest mõrvaloost olulisemaks seab ta olustiku ja inimesed, tähtsal kohal on dekadentlik Havanna, põlvkondlik pettumus, vankumatu sõprus ja noorpõlvenostalgia. Romaanide peategelane on politseileitnant Mario Conde ehk Krahv, kes parema meelega oleks hoopis kirjanik.